Tagasi kooli

Sellest nädalast hakkas pihta projekti teine faas, st ma hakkasin nüüd koolis käima jälle. Escola Secundária João de Barros. Hakkan sealses informaatika- ja arvutiklubis asju tegema. Portugalile omaselt ei tea veel päris täpselt mida, aga hakkan asju tegema.

Ühtlasi on meil koos kohalike õpetajatega portugali keele loengud. Praeguseks räägin juba enam-vähem nii, et inimesed saavad aru ka, mis ma mõtlen, aga hästi aeglaselt ja paljude vigadega. Komplimente kiire keeleõppe kohta lendab vasakult ja paremalt, sest minu jaoks on portugali keel teiste keeltega võrreldes jube kiiresti tulnud. Keskkonnas keele õppimise eelised vist.

Iga päev on meil koolilõuna ka, hea soe toit. Esimesel päeval oli väike šokk, sest reaalselt oli söögiks riis kombitsatega (pluss igapäevane salat, puuvili ja supp), aga head kombitsad olid. Üldiselt on hirm kõikide meresaaduste ees ära kadunud, maitsevad tunduvalt paremini, kui välja näevad.

Täna oli siis minu esimene päev informaatikaklubis. See on selline naljakas koht, kus väiksed poisid teevad case mode (siin on töötav case mod akvaariumiga! teen mingi päev pilti) ja mängivad vidjamänge ja ma päris täpselt ei tea veel, mida kõike veel. Selle juht ja liider ei räägi sõnakestki inglise keelt, nii et meil on sellist käte-jalgadega vehkimist ja möödarääkimist võrdlemisi palju. Pisikesed poisid on aeg-ajalt tõlgiks, see on cool.

Igatahes.

Esimene päev.

Kõik mu disaineritest sõbrad saavad järgnevast kindlasti aru:

Istutati arvuti taha maha, öeldi, et näe, see siin on word. Saab teha jutumulle ja igasuguseid muid shape’e. Tee paar leheküljetäit küsimusetemplate’e, pilvekeste ja südamekeste ja värkidega. Kui tahad, võid muid pilte ka kasutada, aga lähipäevadel siin igatahes interneti pole, sest noh. Portugal. Ühtlasi võid kaunistada seksuaaltervisega seotud küsimustekarpi (teen sinna peale hunniku ilusaid vikerkaari ja illustratsioone).

….

Oeh.

Järgmisel nädalal võtan oma läpa kaasa ja hakkan tegelikult loodetavasti brošüüre tegema (sest neid olevat ka vaja).

Seejärel lükati mind teismelisi täis klassi ette ja kästi väike enesetutvustus teha. Portugali keeles. Ilma igasuguse ettevalmistuseta. Kokkuvõte, tõlgituna inglise keelde: in country i come from i graphic designer, i come here for new language and experience and see winter without snow, in my country snow very much, snow very cold, here nice warm, when you want speak with me, come speak, i friendly, but not yet speak portuguese very well, but try, yes, thank you.

Tegelt olid üllatavalt sõbralikud ja armsad ja abivalmid ja naersid, kui professor mult midagi väga kiiresti küsis ja ma mitte mõhkugi aru ei saanud ja segaduses näoga palusin, et ‘mais devagar, se faz favor, tu falas com kalašnikov phphphphphphph’.

Jooksen päevad otsa mööda laudu ringi, sõidan rulaga ja olen lahe habemega nu-metal tüüp B)

In other news: siin on külmemaks läinud, selline 21 kraadi ringi ja sajab palju. Ühtlasi saime sõpru! Kaks eelmises postis mainitud katalaani interni (toredad) ja EVSi vabatahtlikud, kellega ühe pika täiskuuõhtu ajal Cachilhases veini juues kokku põrkasime. Käisime nädalavahetusel väljas Lissaboni ööelu nautimas, sattusime mingisse ööklubisse, mis oli täis sinisteks avatarideks värvitud inimesi, tantsisime ja läksime esimeste laevadega koju. Samale poole jõge. Meil on samal pool jõge sõbrad! AAAHAHAHAHAH KUI ÄGE

Fototõestus sellest, et meil olid eesti ratturid külas. Madrats on kogu aeg verandal. Kui vihma ei saja, saab seal lamada ja pilvi või tähti või kuivavat pesu vahtida.

Vaade minu toa aknast. Hommikuti on päike tuppa. Vastasmaja hakatakse iga hommik kell 8 lammutama.