Monthly Archives: November 2013

Elu sees ei palkaks lõunamaist ehitusmeest

Siin on paberist aknad ja majad, mis on papist ehitatud! Majade sees ja kinniste akendega puhub tuul. See ei ole tuuletõmme, sealjuures, see on lihtsalt tuul, mida aknad kinni ei hoia.

Väljas on 9-11 kraadi? Sees ka!

Siin on enamusel majadel sellised metallist kardinad, mida saab ette tõmmata, aga need on eelkõige mõeldud soojuse vältimiseks, st et aknad valgete pindadega katta, et päike ei kütaks.

Aru ma ei saa siinsetest inimestest, mis neil viga on. Neli kuni kuus kuud aastast lihtsalt lõdisevad oma korterites ja mitte midagi ette ei võta. St mõnel on radikas ja mõnel puhur, aga üldiselt pole majadel ei soojustust ja aknad on tõesti olematud.

2013-11-21_03-40-24-PL

 

Sellised aknad on igal pool, maailma kasutuimad külmatakistid.

Einoh, selles mõttes on tore, et üldse ei saa kodus olla ja mingit muud varianti pole, et mine sinna ja mine tänna, sest nii on soem, aga veits viskab kopa ette, kui tahaks rahulikku koduõhtut teha ja pärast viiendat tassi teed teki all ja kampsuni sees ikka veel rõske ja kõle on olla.

 

_IGP3920

Ilus vaade tärkavate tuledega Lissabonile ka teile siis, et ainult pahura kartulinosu pilt poleks. Käisime taaskord Cacilhase tehaseid uudistamas, aga pimedaks läks ja edasi ei jõudnudki.  

Sealjuures koolis on klassiruumides samuti jäine. Ükspäev tulin siia tööle ja avastasin suure üllatusega kõik õpilased väravate eest loosungitega karjumas ja märatsemas, sest, noh, mis nad ikka muud teevad, kui streigivad. Uute õppehoonete ehitus venib seitsmendat aastat ja õppetöö toimub osaliselt treilerites, klassiruumid on arktilised ja seis üsna sant. Kool on miskipärast okastraataiaga ümbritsetud ja üsna trööstitus seisus.

Portugallastele üldse meeldib väga streikida, vt ka http://www.hagreve.com kus suuremad ja halvavamad streigid üles tähendet on. Ma ei tea mille üle või mispärast nad streigivad, aga aeg-ajalt vabu päevi saada on vahva. Aeg-ajalt avastada, et metrool on väravad ees ja sa pead poole tunni pärast kusagil olema ei ole nii vahva.

See-eest mulle on kool vist üks mõnusaimaid kohti, sest informaatikaklubis saan enda päris isikliku õliradika, mille otsas ja ümber ma siin lesin ja varbaid vahedesse topin ja nurru löön.

Selline tunne, nagu ajud voolaks nohuse nina kaudu välja, portugali keel üldse ei edene ja jahedus teeb pahuraks. Aga elab üle.

Ühesõnaga ei ole palmid ja paradiis, kuradi kuradi külm on!

Ringijooksmine

Jooksuaeg on peal. Jooksen kogu aeg ringi ja ei püsi pudelis ka paigal. Ei mäleta, millal viimati korraliku ööune magasin (Portos vist), aga süda rõkkab ja hea on olla. 🙂

Kõigepealt tahan teile rääkida sellest, kuhu eelmine kord oma eluga pooleli jäin, ehk siis Cascaisist. Käisime sealses noorteorganisatsioonis Rota Jovemis rahvusvahelisel õhtul, kus olid esindatud kõikide sealsete vabatahtlike kultuurid, toidud jpm. Leidsin sealt jälle ühe eestlase! Küll neid ikka on siin. Igatahes, toredalt hullumeelne noormees nimega Joonathan, lühidalt John. Cascaisi õhtu lõppes meile võrdlemisi varakult, niisiis oli energiat järgmisel päeval õue minna. Moodustasime siis vastleitud eestlase ja Alisa ja Mesiga (ungari neiu) tiimi, läksime õue ja mingil hetkel lahkusid välismaalased kuskile mujale. Jaurasime mööda Lissaboni ringi kuni kolmanda praamini, uudistasime Alfamat, John näitas üht võrratut pubi, kus instrumendid vedelesid laiali, nii et kõik said jammida, leelotasime paar lugu emakeeles, ma rääkisin pikalt-laialt paari keeleteadlasega Portugali keeltest jpm. Jube vahva oli eesti keeles rääkida vahelduseks. Leidsin oma välismaa neiod taas varahommikusest praamisadamast, sõitsime kodu poole ja ma jäin esmakordselt trammis magama, ärkasin peatus pärast enda peatust üles selle peale, et põrand jube kiiresti lähenes, korjasin eneseväärikuse kokku, sõitsin veel ühe peatuse, sest uksed olid juba kinni, ajasin Alisa üles ja tatsasime varahommikuses külmas lõdisedes koju. Aga naeratus näol, sest hullud õhtud on vahel ikka maruvahvad.

10112013695

Lisaks oli Lissabonis imeline päiksetõus. Kell 6 millegagi praamis (pildil olevaid inimesi ei tunne)

Järgnev päev kulus koristamisele, puhkamisele ja filmiõhtule Arturiga. Üksi on igav filme vaadata, aga kaksi on halvemgi veel, sest me hakkame alati jutustama ja unustame filmid ära. Niisiis oleme suutnud lõpuni vaadata ühe filmi ja sellest pole ka suurt meeles. See selleks. Ega ma Portugali filme vaatama ei tulnudki. Kultuuridevaheline võrdlus ja erinevused inimeste, suhtumiste, tavade jms vahel annavad ainest ka ise juurelda, miks asjad Eestis nii või naa on. Tähelepanekuid ja muutunud arusaamu on mitmeid, aga ah ei jaksa neist kõigist pajatada. Või mõni teine kord.

Järgmisel päeval läksime katalaanidega Pena paleesse. Ikka vaja üle kaeda. Palee ise oli nagu ta oli, ei miskit uskumatut, aga vaated olid imelised!

_IGP3711

Selline kirev ja eklektiline palee mäe otsas. 

_IGP3726

Kata ja hunnik katalaane :v

Seejärel käisime veiniõhtul Soome sõbranna Anniga. Istusime õues, jõime ohtralt veini ja sõime kahepeale ära aasta esimese šokolaadist jõuluvana. Hooaeg on alanud! Jube hea on omada sõbrannat, kes jagab sama kultuuriruumi ja sarnaseid ideid. Temaga kipuvad vestlused poole ööni venima nii, et ei pane tähelegi, imearmas tüdruk!

13112013697

Šokolaadist jõuluvanade hooaeg! OMG!

Viikko_Sao_Martin&ImigArte+039[1]

Sama pildi tegemisest tehtud pilt, sest miks ka mitte, eks ole. Anni blogist, Anni tehtud pilt.

Seejärel sõitsin Bragasse. Meil oli mid-term evaluation, kolm nädalat pärast on-arrivalit. See selleks. Ei ole hullu. Seekordne sessioon ei seisnenud sõprade sõlmimisel, pigem selles, mida teha, kui see võrratu EVSikogemus lõpuks läbi saab. Eks ta pisut hirmutav ole. Nukker on see, kuidas kõik sõbrad-tuttavad tulevad ja lähevad ja keegi ei püsi paigal ja paljudele peab igaveseks tšau ütlema juba paar nädalat pärast tutvmist.

Igatahes, Braga.

Tõusin kell 5.40 selleks, et jõuda kella 7sele rongile. Jooksin ja jõudsingi! Hurraa! Miks nii vara? Eks ikka selleks, et Bragast midagi näha ka. Kirjutasin on-arrivalil tutvutud Serbia tüübile Banele (hääldus pole nagu batmanis, vaid eestipäraselt loetult btw). Tema ja ta sõbranna viisid mind võrratule ringreisile ümber Braga mägede. Nägin ära Bom Jesusi ja selle lähedal olevad kirikud allikate ja sügisega. Ma arvan, et Braga on sügisel kõige ilusam, ehkki ma muudel aastaaegadel seda ei näinudki. Igatahes oli Braga sügisel imeilus. Koolitusel oli palju vestlemist, vähe magamist, üks ebamärkimisväärne Erasmuse-pidu ja palju uusi mõtteid ja läbi ta oligi.

_IGP3759

Klassikaline vaade Bom Jesusile

_IGP3746

Mulle väga meeldib, kuidas see foto välja kukkus. 

_IGP3753

Piknik Bom Jesusi juures ja mu võrratud giidid.

ÞI )cð¨ûnMß©ÄL¤À<ÛóÎtvsXA5DÖócðò‘P•=TP±Ìù¯ÒŒ8«rò¿2_”ò•äMLÓAz¨EG6õñØÿ±Ê#͸òø0Íjñä‹L»RX®ïOô‘:ÍÕÇ9BÙÀ=XnGŽF4pkßj}œ¶<œ}GGñ'ÿÔí7óH{dÄZL7Pÿ0®H¢°°<–à½qµ¤ÖÖgQþ÷zPŠd¹˜÷£VWj¥VàJ¸m¾"§å‚ÕªØmiÜG¾6ŽˆP{ýØx—…cHƒ¨?F<K¤×VÀïQóm³Ö±mùüc¦ØÙM¿¤mÌ×¥F;•Ø<çó‹ó2/è2XZH_R¾…Õ7e+K+(4ååÇ##KÍOòSÏ ¨yDEs=½l˜[Ci£Ž5â¯!©fi¾ÝHc dÏ¿ÄPô?<ŸGCI攁–Ÿ-ñ0Q6;«yî	ÂO…Y?tW¹#©&ò&,ÁQ“ÌñJ¦4“Š2d Qˆ¯SO@($%VÚÒIf%äQ™¾i¹ëøäâK˜iÚÔò5VB"ށ»žŸÃ&SÔ¤CËÕô䩍£ÌR",¯_†Ëä_˜ßšz¬zŸè}VìÈDWJêÆ1%IáÈR@ÿ…ý¬ÇÉ+<#“~8вòJúâökíBg»»”2);ð,wâÛüœÅSq&í–yˆ™t;´€JÖÊ݄Cb$ãñø×â1ØïÞ˘ø0;{¸nchIrôÈÚ£½rÒÔ%¼Ñ×ÖsJ1 „túw©¦Š5G–Hô‹¸ì¤¬ló:Æ)Ɓy8#âb0Ävc"ݖh¾Ô,KI¨Bâ珨ó"J~É~=—*Íü2	»é­<ëóúL±G"Í Æ­ñ£ô§_‡–Qõr%—nËñô§3„Kwˆ%F<þ…$ԑN…»ä÷hÿÕírÛî2@µRKí’âG ƒÙ½1âG ŸÕå¥?±°´WF'CB~šbHH†e5þ-iòFzŸ–D²‘8®Æ˜.iÈRāAôb©-æ»V’%` ÔmáJ튨þ—fŽQÄîí^ƒ`Þuüûòäê‘o$À)UÁ­?›W#)R@µžUó¬ú§®'õÞ?†à²ŒT5Z§m²Q’$eù³®~š×þêÚXˆ#ƒò«sR¤ÿ7|¯!Ý1ÿ'¦Ó-5—Š^kutÆ+i¤T"´’§íT~Óe¸¦=Õ%”üX¬±·SG2ÿ4ðšîùBiâY+Ä£o¿ûX<PŸ¤—ÎLSIo#2óˆ£|C}§Z,øHSŽÖþx.dE¨„E"¤ñïSZmO ZêíegvÿßF^Gâ/2ÄW½2<L©ùoN¼’%y@9¯ÙèÀþÖ[lÓ(îŸßr@#•;–K‰*6‘`ñ•©ØíúŽ<exCÍüßåíN}VH,,èöoÞÄÊ9îä$,£n*94ü¿Ï”ÎÏFèìñ‹ø¶ë2Íp¥êñš‡¥iÅ»ôÍq€½Û÷%™ib)t{«`†ïI n¢HFÿñ–O¬(>ÃÀWŒ"có“}™j<@$`à+Æî¼Ïk<œn…$.ÝǾ<<L?XÖQd76ªßUÞ¤Båðñø¸ÿ)ÿc‘0H’Û9é¯$k/%v¥}´w'ü“‘dò¯Ìÿ1Å«ù²Y#–xÄ+PeêM	ëÛ+™ÝœÈO*ù‰4½7T´žmå~F”G§„)b7®òY1{é!V”@	iíÈ)ùdݒ'Ož[d‚hz¡‹†ÔR˜Ušhnž³¼ŒÇtXÁTu|)«dpëZ=ôž¤ÃêÓºµiº°›vnû—Dj+eåõ…õQL–ÓPr:#q§oÚɝ·cöJt­më–Ï8a=¯ÂÁâJя¹9&F(›mf/ª^oOÓr‘È%j*:ˆ’˜*6È'–kkžQ;ŒJ†IùyeõÉçVœA*[™F‚K “ZŸgŒ™Ž‹a<Ï¤"LêA_Š„† ·¦b‹lN̂ÒɐGûÀŠ¹$îȲ[æ×K?)ꮆKy?‰e 6H(æÿÿ×8›Ywø&s§*R€i–q4pZ [ø¡I+Ì}§V 5ÜW¡ú1ãS¦õBõր t$Ó|xÓÀVGv@¬;’+𖩨¯oxׁFmE䙘öãñ~ó¾K‰†‡’êÑxVByu¨¥"v§,’æÉS‘,ËBÅ»P ÷¦2žÆï|çiÈK$yb õ$/ÃÛ¯úÙYÔS8éíþs¿3-ùr§Žì WȉÔäÙù}•ŸW¿šÑR`Ê[ìÐòZºàɗjXc£h8u)”rY(T÷M;xäx­— Au=Ü÷fYj·&n¤°j9dFFä¬ðš’ÇÔî+ãQ !’WÀŒ²Ê䎤p©ì+Ќ˜B. ÿX+PÆB¿ E	 ק¶©E,¬cŸWBNÝNç¡¡95›y­ RAnKº»ˆî8Ír[•[yÊzf¦5£Fµ të÷uÃ,‹%±ênoÏñº8<v?jý9XnÈÆöG]kQÜ­€_N5Ugµ¢Í;a–R}Ȏ0f¸ÐA"ːj•Ó¶ûõÄΐ!i½ñY$z½B¦¼mýºe£0ËžHSÌÊ4ÙbF+#¡PHªñ¥7Ü`ž¬Ðæ˜i*Vy<ÃQ6óHÆBRB8±;W­OMÁ®cĖRˆ´ËD²-{n¡Z8ƒ†WböŽW99ƒÐu˜¹YÞLêeõyr†»ˆø€Uj`ûý¬“•*º™å”úE3{¼s$rh<Ðª$c_ÚßbE=ö„×G»›K»“Å"¡FPO„ƒ¹ú2¹Êƒ8ÆËÑ<­t×6ÑÜ*ŽY[’WcÀ—L®íS#„Z‰$E`Yš¯ÜÐ⥞t„/”eZþòîhaDßq4Ê£®Ýòc›È¿ÿÐ*¹ÕÖ4T…Ç2Áš·*Ócʾ†4©ÕÄj¯*I#֒GFãƵ¨^•§†€ßé›5™žâ"aW©ª/"½«]…0dzY.§1whÑYX×ÓF¡ ­›Yu¾¦ÓÏRÛð1’6j0åӍXÿÄr)cj0Å4”BMÈ«µ ì?á†$™%·žeӍXúŒÏÆH•ˆãûDâr¯¼6×L։Å,¤’ñoՔ·°ÊŠET*y¾Þdz³EÛzw €…Fý–}½Åx’Ùˆ)<Ȋ‘‘¿Á±'èÛâWV}¢°Õn­$‘DbÞŦ™•Oz(¯Ú=ñ¥´†íDF?2ñûjICµÓ'F·lwµu%£Ý)J)ßz|_,®[²ŠwdÊ°+êܑ±þÌǙèÝõi¯%Ž$䪦ܫâ@ȈÛ"i.žäî¯Óð§Ó“‰)mô°O!%1¯JSooÃ.&©,ƒH‘Ķ²€eõc£§5gâ7ñM­¸š3;Ȟ+)ѐH`ßÓµyôëñeå¤hX“ýÊ:”ëö«Ûù±,G.H©5S¨ú´ *º°&”*)ȟ¸…7rTÏ͉â ‘›rVƒ,s]ÁCEæb÷iM@ø™ÑÔ/хw§†+ªƒe>]BâhÒâV¶[`M&‰B’ë½xšbF’¹¼Ó§0ãê$Á1+DV„“ÉÖ®2"(–¨ßÇ,òKk¨I;Tïû[÷Ê-¸ ©-ˆ±PI»ì€}ªFIi2Î+V; Àì~Yh›i"ø9'"ŠÊ(Û²“’R¼ªBfrVR$„G…v®DËzB]%Ú¨1 ¤¥$oAö»m@ÝVG©Ç»Fð«N nHQÿ7a; =&ìA¼‰•}TfâiC! šÎ˒+H³"M³!›‘múŽ›‘dä»wd༄u¡]È>ç|K šG-Á‹œ„°b	5¥{Ó*2ݘ&s Vo,Es§ˆÁw$R,‰Ue1säiCQÒ¹81›ˆÝ}FY.ew%J¶ÜB÷Sã‡!Ü"b»Jºõcyz„(:=©ïÉgi܌b༹¶ÿdÐ.܀#ü¬Ç·rA^ÈîE  :j(E)ó&#Lmw}lïk#HÕã҇aÓ'–’µ¤1ÈÜY¨IGQZWm†LƘ‰3,èsÝk6N­âDm˜ð;Z¦1êÛ)terØÜXÚ]¼¤«Ã? >نÀußâ4þŸ6Ô#¹¶I æy½]k˖Ò'Aqt„=A᧸äÂÅHåïÿÒå:V³+ˆ#{¨TÐU¡ =[á*Où8ŠªbdnÓMWZҌpÉ+4¨v¸Rñºº•oŸûÆä´§éÊù›lä).½2LÓ¯¦Å#Q(4ä0$ïö9xi(IÙ®$ŒTmÁ~à ûö8’ÆŠ7êZ}Ì2Mo!R@õ08ò ÈòèyS–V&Fř¦/n§Hô£¢¼`çL6ۃĞ?Ùr»<Vž‰u¬EŸÐ·SÁ˜‘"ò&i–‰me@'’6+¨ý^B5(ô­Y‰ÊÌwldÂÖßP¾ÑÞÉnE½fç§<YJ1–0A«§¦¿êóørÈ1“[ @ªÉ- Sñ9e­U¹Tÿ7Ù'1tX‰œiÞ[úSÞês´-Lvñ€v$‘Ëö».;@¤·Οnò@=VV#÷”›õÕ¾œ|"¾"%n4»¨"†W“ñzd$üU<¼k•‘!͗<™f“äÝ ôø¦•šXGªJ½@^¼ {µ”œÓòmŽ y«Cåý3K"hØ´ÃnRñb}¡Oö9tgÄwD±ˆî›iWwzD­t«o,²)Q+ՋU…B‘öÖãþNH°óEù›V’MöêàWFõœJ$~L¥B…J­NDsKÆ.o}yäbܒj´‚½ë^ù	_¦±¹ÔÕWi¥âœ€?	#ü¬dj*ïB‡E¼*Ýú†9X	 ·„m±Øü隹D™ ÙˌEYAC®]ZkÖvÒ³ÀÏè‰!§Xª°±G¥Ð ÿ$“‘žýTHE[PÔ¡XÃö€¨;œ#Õ2¤ӈý(!uø󕚜˜jû¶]²‹Ó-£’)@ëwY£¡nDRÄòÊfHP™Ùio½Ý͵Ÿ¦TÔœV"¬Â>UÀºÿIJQ7Í5H+¹®^Ôñ¤M!øŠíP£ØS—Ï#Ã…(u„*ˆ½?Lê!mûšzž€äLeƘèÓ[}zgUåRÈÔ‹ÄõúpK½og¤ëޒ{ý:âØÏlY­ÄaY(…V´ ß³3~ÖNff!ŒGä{« ܛ·0Ý1fwXÍhxî(¾̂ÇÃ@y¦ÞòÖAi­É+êA4SU<¿ÉÌÚdÍ3ÊiKyyÅRíØÀ] Ø ¯¸î0d‹_²!'GÒ 2t ØîœÃãr£1Kï5¤°±ycj¤)²þÑAÓ®1šgâPًÞyúÞfE‚•˜·V'j“Ë­s"R ´O5½?Lòm¼ºcΎQ`Z€@šŽ¡­;7­lªçá§Ùä9r—1²å7AÈLjU–aô×nmí‡+’y*)§öW~Œi”Þí²;18./.|Ùo$Zk-ú1K¦‘|PBÙãË2Ç'L‹Í÷ÓÅ¢ºÁÉyÈ9I×â¼1€Ý'“ònµkç²ÅqéÃ8ì$ƒ×öXäæ6kwÿÔó&6ª9*  «÷eAYo–íád’x„ñüÃòzö̈cÚ¤7I¬.¹OÂyŠDàòb ü†Y(í²ÉΤַr†´OVEŽ"ʵqPÅŠwèPå`Ðݳˆå_Zkö†Bï̬EnU(­JUi¿k–b“Ð^jÞ`¹#R-tïk@À›ðZ 'zЂkýŽd㠓.i*j oxyHjraEþ×Ï÷WͨÎÓddúÀBþ ?dü?h­9eB(2vˆÑÍ®ÚTñ?Z„rÝ^UR˜7ÂFÔ¡ôÿ’•œ´»Yȼ/8£Ò¡y!QïE1†ùòe:‡—4빯ÝQQã`€(¨W¦í¾Hǹˆ“æ¿Ì/´»Étë؃ÛÔTª5U4#~¸aK%?%hº³èÑÝÜÀe´žNzzZDŽ†®jFÇìPä3DDlÉDp,Õ·êµiЍ·‰“om‰f¥¥ÙÞÂñL¦HœQ•z­|<s9e±Ý K|»Är"J…2–rETÔvÌÁ©Èy°ðÃ-mbEÓ¸½~©%É»ràbõH+ðÒ§·¾·n½~tšÞo6^L¡};tTôȨ“8¨ÿZL#’žaå|D€‚	4#ânù‘MδZÚ6±Ò’^7wcÃaTå^G¥ùY‚qHžŽ@ÉÂ{b!Ó..¯#îÿÒáhh‹ö˜ŠÔ²ý•Ë†0ÄÈÚ]yuæÕSTK4•QJÏÕI´êì±ä2À&’“ùÓSŽâÚÝýGWGoôIGÄ+öŸùOMÙrP¢Gd‘ °ŸÌ0Iv¬ yW— ·?d‘àY!³U¿ÿÕóT.=eõ›„<¾"7 ùe}6桒KæâãË4Uo´Äæ'€O2ÙÆÚúó¸ƒð†ûX|:æÊÐ2ßIáÚ¡Ót~ã$!ѬÕÔÅ+G<Õº4l‡vE¥kß.ˆS-'¡ê$Q"LiȨêM)ɲª=í¨JI唤ˆ Q+Oµ+ì;þÈøŽZԂ£œ¦â7Œ’îxüF›wc¤Ìh#ubà°AQ8…?¥	#ç•ÄÞ嬝Ùï™<u¦~‰Ö~c©ÃŸåjцì~“€Þ`¢ÁEÀš	e€HR¶%õž­Ï¼ór!v ¿¶Q2.Wê¢ò˜(o«¢[D»“C÷W.‡ ‚‚´Ñ®uvlâX^h„R%½ÒÈÁ“´8lë"øå,ø­.ó_—u;/ªC{nl T¸Õ‘y£úÝ	Ò¡MÖÈKÝ•°Ôc,ÐHCLÛÁ”w`G¦:rôWdV‹ «Çi³þúÒC*ÜT¹©*A4“¯ü^JiŽkڇ«®ëí_ÚáC nJÃß×'°c#¹ü™#¶IERNn9'í žùhj(ۍT]bÂþ<vòÁ#° ¡a¿@;æ6-@¢È6Yošõd½¸žTr"d'÷l«É–AÃU4'•_-´ÉƒßG:ȂòcNé^_È*~ɳ“JQ;Ö㊱⴩cSS֙dZäÎ+µ .׀êú°Èþ˜4¨Ff=?ÉH`_ÿÖó$éé½yrSáürB`¨×àø‘UJ…×ïIJEX鷒–D“ì•ä£vøˆƒoݑÚù]̋yëïì uûY_“Vˆòה4]f;¹ç’džÞááøÅ~Á5¶3lÊ1±i¬¾KƒLšÛyê*”xç@êvÙ[× 'l¸i&ó^•q´˜@–Ö¦/­-º) ŽìSƒƒñøNßÊÙ`;1—4W’´Òþm³Ñf*MýÃ[¤ý@oI˜þÈf6HÇu1<é3ó• ´òǘ=隤ºn »~íŐGüYX²¿UC¿ýŠÈ€u{:Z¶¹ù=¢D‘¡žïJµž â¡]x’vé±ÌšáÜÝ#eó^¥iy¦k³èw¤¡´¹-?¹m½È«)Ze´¾ö i1†hî=SiÄÔވ읋PÂˎ“|7DÁm±˜ã~/Ä·ÀÎ^ TíÛÃ+,ˆÙ*Õ¬í-´»?ªÄðÉtÌ]x"ª/ÁØ·L΅Žm2®ˆ/ÉW6àqoŠîwÜn”Ígic†L$kÔUäTòjÅ·§^4ìæ‡F6‰Ðõ"5½<´ ”£rZ‡cãÊæ"FQ»jü½Š7ÊáAlX¤ nVVuëîlñ##Å<ǺVµuib3o$©?•í¸åO³Lµ­ŽÞù€=ßÇbV-UbaZä€A@Ýß)õ„vq9#‘–„ôØxÓ(§Õ•¾L¾Ð-ÿdƒ^Cþ BRëÝ2âÎòâ±M•”3mÎz×qÔñɀE1,P¤pC{Ä-¼¤„‡fêjkM²Ð֜ùGU	q²$AYLÈBÎáv¦ÙŸ î9²Ý_Ìz²Ä5KĆF-ÎÞzƍB4n~^=°á—BÊB÷I´¯-덞¡td Öª_‚æFv®Ä}¬¸IcaXTŸ´õë–1O|˜’f΄Ï›{…þ¼=XžOÿ×óM¦—¨ß]ZIGR(@$¹¢óÈݘZ[ȗ‚Øý¥Ó%GÂ(:–~™Ì#,í甊qõ™~b@ T†'ˆ>U”I®]ZËc!ÍÖV Ce‚Ím«Òh¯=v€~óÔqUfä U›jx|_k-kLpüÞ±†Ûó/[yyq¢Ë¶ß*¨ßöBäãɇVjh¦úhK@XRo´ h~*xåsÎ6O“"†çWŽ{j¬±«³­w¨ZìEwÌz£M£½ù•¤Au ¬ó»x®Â±¬nтü*Ê[zõs"5Ëv=¦Ãz³Ë#8ág<¹rè(+ß®ckxL|Ú䏲Ӣº½XegŽ3»²Ç­‚ñÌøŽìc(¨-­t{E¹½šh¢+$áÎè[‘«nµÝsÏB‹o²GÚÉÕ±äÀµ×´úìÂÝARìD£nU܂=‰í–Ç“	sd—zl÷zÌbÚVD4UNÝ°ÛYÿÐãqç&eoªÂÇÕ.Px	UÛ*âŠwA'SŽC=ËÀÉø=[âûTQÓéNJÒ ä1E!¤ÍÇÚØä€E¦º—­µv™¾¹u+EşÒÈJÐ1ø²$È«S¹{²±ÍÊE‘’”¦Õ#~¸B¡äó«Ìæ1(ÿu ¨;÷¥7Ƃñ5-Þ­{ÄšF®È€ù«–ÕÛMÖçHÝmåçøKÔPõÛ"HMz>¾}!$Špâ8ы9f ÷¢ü#¾Gˆ2¢úWòPžÓÉמVÔäGžØO5£)ØÇ)22|ԓ‘Ó)DÐ/+üâ·¸o9y†[©}—+Á @(ܛª´|Zœ~ÞM¬*[¾›æm,®‰¤Kjt{H㾀|VòÆ-Pӗ RJ«„¬6 <’Ÿ/¥ž®0‰ãY…‰h­ä!ä䎡VC"Ƨf277êOA‘1H*Ì6Œ>­i'¯q÷ö@¯cѾxˆ –1{YšU‘Šò'ãúkøä€A+´púŠÕ”…«½køm†ÑI5ö¡s Òúr2‡æ™(„Ÿéþd»K/JéáB~âfš Pr­wTIO©ÏtÈó·ïU˜ü )ö2T‹A†f˜ܙº×Û$ľ‚ÿœk6>¾§*|7+i >%‰ªýefÔsÿф[yŽÞHé"0&•ähÿ,Ä8ÛD˜˜exõ‰ä0Ÿ÷ˆ[ì€ÇçØí–Ç“¢^ýI˜5ì  ëJï_Ւµ¤Óɚ嶙¨É,Óh."ôي–©¨`	f›äf	eLºöÆÊG%í£‘Ÿâ é®õïß*¶|!.mËÖ ¶ñ îFƒç¶c¾žyï4ù ¼)Á´œk'úÌØ&Ê,çAÒœo®mnþ±¦4ÆKY±º«·2¢£ì©øo±‘)&󪈯XX ’ò-Đ~ájrûX`Q ÄÞÒÖÖ#%XË "9zµ;ü²vXÓ#Ò¼Û¡Æ`Ô ’;Qh̸ö‡Ä¹²bERÝgÍÖ¥-nôkt‚]=DvjÀ‚+E@?#—,D{ÒHèŸ~Pkv6º¿˜ìU.‘INAþ;w•öÚlóFe^)ܤ Ç&¨ßë6Åo†9®¡—ÕCI82W¯ÇÊ¡š«þNHE’ÛícW¾Ó£TXmîRàºMrýÏ;ôßOtýÉ¢F¸Rˆ}6‘Àì­ñuÅ	¥Òyoê+k‹$GrEJòÛ©ð´•i1ÝhÑÏ £<‰rÈn”VXËq}¹`;¤l›ÀÎ"†'ôƒ©,áºq܂?Éø~Ö@†a*ԍë@Ò[zÏN„š´ª£•2`02cÑ4“^¨fsbރˆ¤ï’ALàÖ £?¥/8wP²t`Z bB‚ÝÖ¥õË«{"Œ"€h• æHý£Çí`RïNãP3M³VxԕZîC½XÔáAjÒØ´Ñ0ø‡¦›q­0’´‚šíC˜)økðÿÁSëa}!SlÕr®ÔJz×Ã5§³<ŒòAÝºTüþX m¦e$DÔ³'}…M6Ř.°áȊ ~ŸÃBîTw5?3„)G[_ÝÛ8x$â—±ÅÿӇÜkZJ‚Í{­@!74~•ÌnÝin§ç+¡c)g¯ÆîÄ­½뇀©“¼Ô.ng2Û0K‰O9'^Þæ™dCY(½BþIã7s;È~R@IÚ¹ iêyƒRësxÓâT%#¯¶Ã!Àñ•h|×4»HQö—b@‹®	c &S8u½*g¹¸ŒM  a‹Ü±¥Z¤tÈøl¸Âòí¯/'ž9TÔ¥´g”K×mþÕ?™²`SIAÜÞ*¢vâúµ6xoö±T}Ž“y;Òr5ªÒ±Ù‡—óœ€Æ‘iÄ^Vòç(̐µÅO*ÈÌý¥Ë

Veits weeping angelite pidupäev või mis. Bom Jesus.
 _IGP3741

Ühe kõrvaloleva mäe tipus asuva pisikese kiriku juures oli maapind sügiseste lehtede ja krookustega kaetud. Seal olid looduslikud allikad imehea veega ka. 

_IGP3750

Braga näeb üldiselt umbes selline välja.

_IGP3777

Võrdlemisi ebaõnnestunud grupipilt. Olen stalker poola poisi taga. 

Pärast koolitust pidin minema Guimarãesi, aga saatus polnud minu poolt. Bane ja Pietro saatsid mind ilusti bussipeatusesse, ootasid minuga bussi ja… ootama me jäimegi. Ei tea, kas oli vale peatus või buss jäi tulemata, aga Guimarãesi ma ei saanudki. Mõtlesin sel juhul, et kuna Lissaboni naasta veel ei tahaks ja teadsin, et üks paralleelkursaõde (vist võib nii nimetada) Jane on Portos (tunni kaugusel Bragast), ja mu süda on ka nagunii selles linnas, seega sõitsin Portosse.

Ja süda on ikka veel seal. Tõsiselt. Käin ringi ja ohhetan ja ahhetan ja kõht on liblikaid täis iga kord, kui sinna satun. Käisime pühapäeva õhtul ühes väga vahvas nurgataguses pubis, kus oli selline süsteem, et kõik, kes tahtsid, võisid lavale jammima minna. Kuulasime siis tüüpe Pink Floydi mängimas (isegi päris hästi!), Jazzi, ühte härrat Portugali kitarriga ja mingil hetkel sai väsimus must võitu. Põõnasin järgmisel päeval poole päevani, tegime hommikuomleti ja läksime Porto peale uitama. Nii vahva!

_IGP3792

Jane juures oli üks eriti tervitatav põhjaeuroopalik nähtus: HIIGLASLIKUD kohvitassid!

_IGP3830

Mina oma armastatuga (Portot mõtlen)

_IGP3819

Leidsime kusagilt kõrvaltänavast nurga taha keerates trepid, treppidelt maailma kõige sõbralikuma kassi. 

_IGP3814

Ilus kuldne valgus.

_IGP3801
Sellises juugendmajas elas Jane varem, käisime korra külas. Hull elamus oli ikkagi näha sellist tubade asetuse labürinti, ilusat dekoori jms. Vt ka järgmine pilt:

_IGP3799

Armusin selle toa valgusesse ja kaootilisse toolide asetusse ära ja klõpsisin pilte.

Ja siis sõitsin tagasi Lissaboni, korraldasin veel paar filmiõhtut ja praegu peatuvad meie juures kaks hullu venelast. Vahvad tüübid. Jutustame nendega aeg-ajalt. Eile oli Digitalism, aga oodatud kontserti asemel oli hoopis lihtne DJ set, mind kallati umbes kolm korda õllega üle, kõik kohad valutavad tantsimisest ja ma kaotasin oma lemmikkampsuni ära 😦

See-eest istusime enne Anniga tema pool ja tal oli FAZERI SINIST ŠOKOLAADI JA SALMIAKKI KOMME! :O

Nagu kodu.

Siin läks külmaks btw. 13 kraadi umbes. Sees ja väljas, kütet pole. Istun, kuumaveepudel jalalabade vahel, kümme kihti riideid seljas, sest meil on organisatsiooniga sõda, sest neil on probleemid kommunaalide maksmisega, st meil ei lubata mingit kütet hankida, sest, noh, neil ka ei ole. Sellega hakkame homme sõdima, näikse, mis saab.

Vähem kui kuu aja pärast tulen Eestisse külla! Be prepaaaared!

2013-11-22_11-15-27-PL

TSAU, MA OLEN JÄÄS!

Pildid

Laen üles pildid, mille üleslaadimine paar päeva tagasi ebaõnnestus. Üks pilt ütlevat rohkem kui tuhat sõna, las need räägivad siis enda eest terved lood maha.

Image

Nazaré, kuivav pesu, hunnitu vaade ja vanemad.

Image

Natuke parem vaade vaatele ja ema.

Image

Isa käis Aveiros ujumas ka. Mina ei oleks julgenud. Oktoobri keskpaik ikkagi.

Image

Aveiro muumimajakesed, terve linnajagu on selliseid täis! Silme eest võtab virvendama!

_IGP3613

Ema-isa Seixalis. Nad nägid sedasi ühe päris kalurikülakese ära.

Image

Porto! Vaade teleféricost!
 Image

Porto öösel, vaade sillalt, mis värises mõnusalt, kui trammid üle sõitsid

Image

Veel veits Portot! Mul ei saa sellest linnast küll!

Image

Ja üks pilt veel! No on ilus, noh!

Image

Ja mida sa ikka Portos teed, kui jood portveini! Porto porto on parim maailmas!

Image

Üllatuslik sünnipäevalühter ja vahvad vanemad 🙂

Kodumaast

1391966_382024885234096_732995000_n[1]

Meriliisi pilt mingist stencilist, millega praegu hästi palju suhestun.

See kummitab jupp aega. 

Täna oli üks põnev vestlus Arturiga (ilus katalaani intern) teemal kodumaa. Ta rääkis, et oli kohanud mingi hetk ühte poolatari, kes oli talle öelnud, et ükskõik, kuidas üritada, ei ole võimalik kellelegi oma kodumaa võlusid ja valusid seletada. Temaga on üldse hästi palju põnevaid poolfilosoofilisi poolreflektiivseid poolenisti tõlkes kaduma läinud vestlusi.

Ja see pani mõtlema, mispeale seletasin pikalt ja laialt endale ja talle seda mõtet natuke rohkem lahti.

Ma olen temaga võrreldes täiesti teises maailmas. Kui ma seletan, et minu jaoks oli esialgu ebamugav musitamine, füüsiline lähedus, katsumine, mida inimesed siin teevad, siis nii tema kui Raquel (tema korterinaaber) on enamasti segaduses, et ‘mida te siis teete’. Seletan, et väga lähedaste inimestega kallistame, mõnikord surume kätt, aga üldiselt viipame tervituseks ja ütleme tere. Katalaanide jaoks on see külm ja kauge ja võõras.

Kui ma seletan, et inimesed on tunduvalt kinnisemad, mornimad ja kurtvamad ja virilamad, aga see ei ole ilmtingimata halb asi, siis nad ei saa sellest päris täpselt aru ja see tundub neile hirmus ja võõristav.

Kui ma räägin lumest ja jäisest talvekülmast ja samal ajal ka suve pikkadest valgetest öödest ja jaaniussikestest ja ürglaantest, siis nad nagu üritaks mõista, aga mitte päris. Kõik tundub nagu sõrmuste isanda maailm, täiesti ulmeline.

Ühtlasi on eesti keel nende jaoks täiesti võõras ja veider ja kummaline. Enamus siinkandis ei tea ida-euroopast midagi ja ma olen nii ära harjunud sellega, et ka inimesed, kellega ma jupp aega koos töötanud olen, ütlevad (täna juhtus jälle), et ma olen Letoniast (Läti), Esloveniast (Sloveenia) või kurat teab kust. Alati naeratan pisult kibeda naeratuse ja ütlen, et Estónia, um pequeno país em norde. Kuni järgmise korrani. Paar korda olen pahuraks saanud, siis, kui keegi ida-euroopat slaavi kuningriigiks peab. Sellistel puhkudel pean väga pika keeleloengu põhja ja ida keeltest.

Ühtlasi hoiatus: ma olen inimesi kohutavalt palju katsuma hakanud. Tagasi tulles katsun teid kõiki siniseks.

Hea ja soe on olla üldiselt.

Ehkki jaki peab juba selga panema.

04112013686

Mu võrratu soome sõbranna Anni ja sügisene Cascais. Sügisene Cascais on võimsam, kui suvine Cascais, sest lained teevad hulle trikke. 

04112013687

Lainte hullude trikkide seas oli ka see hetk, kus me Arturiga jalutasime mööda Guinchot, togisime jalaga surnud meduuside kombitsaid ja äkitselt üks eksinud hiigellaine täie hooga meie poole tuhises. Ma jõudsin eest joostud, tema nii õnnelik ei olnud. Naersin pisarateni ja tegin ohtralt laisa hispaanlase nalju. 

Porto ja sünnipäev ja on-arrival training

Appi üldse pole aega, et blogi pidada. Siit tuleb kiirkokkuvõte viimasest kuust, ma isegi ei eelda, et keegi viitsiks selle läbi lugeda, aga vaja on kirjutada, et meeles püsiks.

Mul käisid vanemad külas! Sain jaburates koguses Eesti komme ja kõik oli ääretult vahva.
Esimesel õhtul sõitsime Nazaresse. Saime wolkswageni asemel rendist mingi ääretult uhke mercedese. Nazares ööbisime rahulikus hostelis, järgmisel päeval tatsasime veidi ringi, nautisime vaateid ja seelikutes tädikesi ja siuhti edasi. Järgmine peatus oli Aveiro, triibuliste muumimajakestega linn. Isa käis seal ujumas ka. Sõit sujus meeldivalt.

Siis jõudsime Portosse. Porto oli imeline ja ma tahan sinna nüüd hästi palju tagasi minna. Imelikul kombel on see kodusem, kui Lissabon.

Sõitsime Teleféricoga! Portos on sellised kaabliautod, millega saab mäest alla sõita ja vaadet nautida ja pärast veel portveini maitsmisele ka minna. Vaade oli imetabane, maja maja otsas kinni. Sõime ohtrates kogustes kala, istusime Douro jõe ääres, jõime veini Rääkisime, jutustasime, oli lõbus.

traje-academico-nacional-3[1]

Korralikku pilti lõpuks ei saanudki, nii et googlepilt, aga Portugali ülikoolides on Harry Potteri koolivorm. Poisid ja tüdrukud on ilusti riides ja lehvivad oma mustade keepidega ringi, meestel on sabakuued ka. 

Järgmisel päeval sõitsime tagasi, võttes Coimbra, mis on põnev ülikoolilinn, Santaremi, Palmela ja Seixali ja hiljem lennujaama. Metroos oli streik, nii et plaan normaalselt kohvritega vanemate hotelli juurde saada luhtus, aga kuidagiviisi saime ikka linna ja kõik oli lõpuks ok.

Näitasin vanematele Mourariat, tatsasime ringi, soe ja tore oli. Viimasel päeval tähistasime natuke ennatlikult mu sünnipäeva, imevahva oli. Küünlad, kaheksajalasalat ja gasal garcia rose vein ja rõõmus olla.
Seejärel sain 25.
Täiesti eepiline läbikukkumine. Tahtsin teha grandioosse sünnipäevapeo, aga keegi ei saanud tulla. Otsustasin peikale helistada, jäeti maha. Jõin ära kaks pudelit veini, nutsin paar peatäit, järgmisel päeval läksin kõigepealt hommikul (paistes silmade ja üüratu pohmelliga) Belemi torni vaatama (suht äge), seejärel šoppama.
Nüüdseks on okei. Ei tea päris täpselt, kas asi on selles, et tegu oli kaugsuhtega, mis oli mõlemapoolselt suht-koht valedele ja unistustele ehitatud või ühes siinses imeilusas kohmetus noormehes või selles, et mul on nüüd piiritu vabadus terve elu ees, aga lõppkokkuvõttes oli üsna valutu lahkuminek.
Järgmisel nädalal oli töö juures päris veider kokkusaamine, st ülemusega oli suur arutelu siinsetest suhtlusprobleemidest, millest mul õrna aimugi polnud. Nüüd saime lõpuks mentori, kellega oma muresid ja valusid jagada ja asju klaarida.
Ühesõnaga sünnipäevast alates on kõik ülesmäge läinud.
Eelmisel laupäeval oli kõige geniaalsem üritus ever: 300 veinitootja veinid, sissepääs 3€ ja proovi nii palju kui tahad.
Ja siis tuli Helen külla ja me käisime Lissaboni teleféricoga ka sõitmas ja Sintras ja okeanaariumis. Kui te Lissaboni tulete, minge okeanaariumisse, üüüle mõistuse äge. Sintras käisime Quinta da Regaleiras, imekift, aga siis oli hirmuäratavalt tõbine olla ja läksin koju põdema ja hea otsus oli, sest erinevalt Alisast sain ainult ajutise nohu ja kurguvalu mis läksid paari päevaga üle.
Seejärel saime lõpuks oma on-arrival trainingu. Otsustasime üks õhtu enne Portosse minna, couchsurfisime kesklinnas elava ja imelise vaatega korterit omava tüübi Luisi juures, kellel olid üle mõistuse ägedad korterinaabrid Sam ja Claudia. Claudia kahjuks enamasti meiega aega ei veetnud, see-eest oli Samiga väga palju ringitatsamist ja jauramist ja ta oli tohutult meeldiva huumorimeelega. Tuba oli jahedavõitu, aga noh, tasuta! Käisime õues, proovisime erinevaid shote, üldiselt oli äge õhtu ja leppisime pühapäevaks omeletivõistluse kokku. Pühapäeval tegimegi omletivõistluse, jäime viiki, ööbisime taaskord nende juures, seekord koos katalaani interniga. Ilm oli esimesel päeval jube, aga esmaspäeval võrratu, kõndisime Portos ringi ja nautisime. Ma tahan Portosse kolida mingil hetkel elus.
On-arrival training oli kõik, mida ootasin ja rohkemgi veel. Leidsime hunniku sõpru üle terve Portugali ja kohutavalt lõbus oli, ehkki kolm päeva oli natuke liiga tegevusi täis pakitud. Selline tugev ühtsustunne tekkis ja tagasi on tulnud see rõõm ja entusiasm, millega siia tulin. Soov jagada oma kultuuri ja teha midagi teiste jaoks jms… Hästi äge on olla.
Ja pool aega on peaaegu möödas. Vau.