Iselaadi armulugu

Kevad lõi pähe ja pühkis meelest talve mustuse, külmuse ja masenduse. Ärkamise aeg! Olen viimasel ajal üritust planeerinud, otsi kokku sõlminud ja kandideerinud töökohtadele. Lisaks kiindusin ära millessegi täiesti ootamatusse, nimelt ühte kirjanikku. 

Eelmise pühapäeva tantsupartner osutus imevahvaks noormeheks, kellega eelmisel nädalal korduvalt õues käisin. Aeg lippas alati hilisõhtuni jutustades. Ühesõnaga – nagu elus ikka läheb – täpselt enne äraminekut sain tuttavaks kellegi üüratult inspireeriva, intelligentse, naljaka ja ägedaga, kellega hirmus hea klapp tekkis. Sealjuures sain lõpuks teada ka kuidas olen kogu siinoldud aja kohalike standardite järgi täieliku sotsiaalse ebardina käitunud, lugusid ja arvamusi Portugali ja portugallaste kohta rahvuse esindaja käest, ajalugu, traditsioone ja palju muud. Õhtute viisi arutelusid kirjandusest, videomängudest, kunstist jpm. Päris ehtne portugallasest sõber, vahi aga. Mõlemad kirume fakti, et juba oktoobris tuttavaks ei saanud (ta tuli siis väljamaalt), sest nii samal lainel vestluskaaslast pole kumbki reaalselt ammu leidnud.

Aga mitte temast ei ole inspireeritud tänase kirjatüki pealkiri, sest iselaadi armulugu on mul hoopis Fernando Pessoaga.

Algas see juba kuid tagasi, arglikult ja pelglikult e-lugeris esimesi lehti lugedes. Kummaline oli istuda Cascaisi rongis ja lugeda kirjeldust aastatetagusest Cascaisi sõitmisest. Aga see ei tundunud õige, sest lugedes tekkis vastupandamatu vajadus asju alla joonida, et hiljem üles leiaks. Kohati tahaks terve selle raamatu alla joonida, kui nüüd päris aus olla. Ja eile pärast Belémis Jerónimose kloostris ja moodsa kunsti muuseumis käimist kesklinna poole kõndides uitasin Alcantarasse LX Factorysse imetoredasse raamatupoodi “Ler Devagar” (Loe Aeglaselt), millega mitmeid mälestusi seotud on. Jõudnud tõdemusele, et arvatavasti ma lähiajal enam sinna ei satu, otsustasin mälestusi tähistada raamatuostuga. Ja nüüd mul on päris oma lõhnav ja paberist “Book of Disquiet”.

IMG_4892
Raamatupoe interjöör, hullupööra vahva

Pessoa paneb täiuslikult sõnadesse need nihkes tundmused ja mõtted, mis mul siin olles tekkinud on. Lissaboni üksildasest üksindusest olen varemgi rääkinud. Siin on mingi nukrus ja rahutus, mida on külastajale raske seletada, aga elades jääb külge ja portugallaste saudade. Või ehk on see ainult minu tagasihoidlik kogemus. Igal juhul istusin Miradouro de Sao Pedro de Alcantaral ja lugesin ja lugesin ja lugesin ja lugesin ja olin püha õnne täis kuni märkasin, et olen suhteliselt läbi külmunud. Läksin kohvikusse ja lugesin edasi. Läbi ei saanud, sest uus sõber tuli linna ja läksime sushitama ja veinitama jms. 

Ei taha ka, et läbi saaks, ah, mis raamat! Liblikad kõhus! Ideedelend! 

Asjad, millest Pessoa räägib, on ajatud. Ma elan siinsamas linnas kus tema elas sada aastat tagasi, aga ta on ikka veel siin. Pole vist olemas võrratumat raamatut, mida Lissabonis lugeda.

Walking on these streets, until the night falls, my life feels to me like the life they have. By day they’re full of meaningless activity; by night, they’re full of meaningless lack of it. By day I am nothing, and by night I am I. There is no difference between me and these streets, save they being streets and I a soul, which perhaps is irrelevant when we consider the essence of things.

6 thoughts on “Iselaadi armulugu

  1. Meeli.

    Kui Eestisse jõuad, siis ei pea kõik lõppema ja unustusse vajuma, meelita kirjanikuhärra omale külla 😉 Me Woutiga saime ka viimasel hetkel tuttavaks, nädal enne seda kui tema Soomest lahkuma pidi… Ja vaata mis meist nüüd saand on 🙂 Hingesugulasi tuleb hoida!

    Reply
    1. katastroof Post author

      Einoh, kirjanikuhärra on pea sadakond aastat surnud 😀
      St portugallasest sõber on portugallasest sõber.
      Armulugu on raamat ja Pessoa ja selle lugemine just siin ja praegu.

      Reply
      1. kiisik

        Imeline armulugu Katarina ja zombie-kirjaniku vahel, mis ületab riigipiirid ja peab vastu kõikides vihmatormides. See pehmeköiteline raamat kirjutab end ise.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s