Monthly Archives: December 2013

Istun Amsterdamis ja kirjutan viimase aja juhtumisi üles

Vahepeal on toimunud kiirtrip Évorasse, üks kirev soolaleivapidu, paar jõulutähistamist organisatsioonis, hüvastijätud ja kino.

Soolaleivapidu oli kusagil Sintra lähistel Rio do Mouros. Palju veini, palju inimesi, kummalised flashbackid köögis istumisest ja kõval häälel sõnadel “hobune ropsib” põhineval jam-sessionil, sealjuures inimesi, kes aru said, mida need sõnad tähendavad, oli peale minu ainult üks, kõik teised laulsid heledal häälel kaasa eksootiliselt kõlavat võõrakeelset fraasikest. Üldiselt kirev värk, palju rahvast, palju veini, palju peavalu järgmisel hommikul, kui kell 8 hakkasin Lissaboni poole liikuma.

Pidime spaanlastega rongis kokku saama. Sain 10 min enne rongi väljumist kõne, et nad jäid trammist maha, aga võtsid takso ja jõudsid siiski ilusti rongile. Mind alati hämmastab, kuidas nad suudavad läbi elu kuidagi õõtsuda nii, et jõuavad viimasel minutil või ei jõuagi kuhugi, sest uimerdavad, on väsinud vms.

Esialgu pidime üldse auto võtma ja ümber Portugali sõitma, aga kellelgi polnud krediitkaarti ja sinna see plaan jäi. Mis seal’s ikka.

_IGP4116

Rämedalt vihased haned olid Evoras. Võiks asjalikke pilte ilusatest inimestest panna, aga täna ei ole see päev.

Évoras olime tegelikult võrdlemisi lühikest aega, sest kõik olid erinevate asjaolude tõttu üsna väsinud, vaatasime mõningad turistiasjad üle ja tulime tulema. Plaan on uuesti minna mingi hetk, teistele vabatahtlikele külla.

_IGP4095

See kurg toob kristlastele lapsi. 

Seal on inimluudest laotud kabel, päris khuul. Arutlesime, et see näeb välja natuke nagu mõnest vanast arvutimängust. Ühtlasi oli ilm meeldivalt (jaburalt) suvine.

Jõulutähistamised olid eelmisel nädalal. Palju Portugali kooke, sööke ja jooke, mängisime ülemuste vastu ja omavahel wii sportsi. Üllatavalt lõbus.

Portugali söögid on täiesti imelised ja saavad kunagi päris oma postituse arvatavasti. Teenimatult tundmatu köök.

Kinos käisime Arturiga Hobbiti teist osa vaatamas. Mis on imelik Portugali kino juures, on see, et filmi keskel, reaalselt keset stseeni tehakse vahepaus 7-10 minutit, tuled pannakse põlema ja inimesed käivad vetsus, teevad mida iganes ja pärast aja möödumist film jätkub.

1525515_10152092738146670_1483449595_n[1]

Thorin Tammiskilp rääkimas millestki eepilisest ja BAM selline ekraan. 

Ja siis ütlesin mitu õhtut head aega oma võrratutele katalaanidele, otsustasin teha varsti tripi Barcelonasse, poetasin paar pisarat ja asusin hommikul kella nelja paiku teele Amsterdami suunas, kus praegu külma eest mingisugusesse imelikku senegali v somaali vms kohvikusse pakku tulin.

Kõige hipsterim linn maailmas, kõik tunduvad kurjad, külmad ja üleolevad, kolm korda oleks ratta alla jäänud ja kõik on jube kallis. Aga veidikene veel ja olen juba kodus ka.

_IGP4151Külm, liiga ereda päiksega, inimesed põrnitsevad ja kuidagi kahtlaselt põhjamaine. Võiks panna normaalse valgusega pilte, aga täna ei ole see päev. 

Veidi asjadest Portugalis

Võtsin laisa nädalavahetuse kodus passimise, koristamise, maalimise, inimeste vältimise ja mittemidagitegemisega. Hea vahel patareisid ka laadida.

Sel puhul võtan kätte ja kirjutan mõndadest asjadest Portugalis, millest varem pole jõudnud või viitsinud kirjutada.

Liiklus

Portugali liiklus on õudne. Ainus asi, mis on hullem, kui portugali autojuhid, on portugali jalakäijad, kes lähevad üle tee kunas ja kuidas iganes tahavad. Punane tuli ja lähenev buss pole näiteks poollombakale vanatädile mitte mingisuguseks takistuseks teele astumiseks ja selliseid verdtarretavaid olukordi on igal pool. Inimesed istuvad pärast mitut õlut rooli. Okei, õlu on siin 0.25l, aga ikkagi, sageli pole tegu ainult õllega, vaid aeg-ajalt on asjasse segatud ka kangemaid asju. Kui esialgu hellitasin mõtteid rattast, millega Margem Sulis ringi vuhada, siis praeguseks olen aru saanud, et sellega pole siin suurt midagi teha sest lisaks liiklusele on siin…

Kõnniteed

Portugalis on hirmilusad ebatasastest kividest laotud kõnniteed. Täpsemalt võid lugeda sellest wikipediaartiklist. Olgugi, et väga ilusad, on need aga minu silmis hirmus ebafunktsionaalsed, kipuvad lagunema ja kontsadest võib siinmail e-v siledate teedega harjunud põhjamaalanna ainult und näha. Sellised kõnniteed ei ole teps mitte ainult ajaloolised, vaid laialt levinud ka Almadas jm uutes linnajagudes. Järeldan sellest, et portugallased on oma kõnniteede üle üsna uhked, vaatamata tööle ja vaevale, mida nende tegemine võtab.

Keel

Kirjutasin üleeile väikse portugalikeelse tutvustuse Eestist. Suure tõenäosusega vigadest kubisev ja võttis päev otsa aega. Kõnes saan e-v loperdades hakkama, aga nüüd pean arengu mõttes hakkama kirjutamisega tegelema.

Portugali keel ei kõla üldse nagu hispaania keel. Olgugi, et neil on grammatilised sarnasused, on portugali keel üks susisev ja sisisev kinnise suuga neelatud tähtedega räägitud segane moodustis, mille ortograafia on ka kohalikele segane, sest mõnda aega tagasi üritati brasiilia ja portugali keele kirjakeelt kuidagiviisi ühendada. Brasiilia keel on selline… avatud, pehme kõlaga võrreldes vana maa keelega, ühtlasi lihtsama grammatikaga, bossane ja laulev. Portugali keel kõlab esialgu nagu slaavi keel, sest neil on palju susisevaid häälikuid ja e hääldub mõnikord õ’na.

Mitte mingi levinud portugali pophitt, saksa bänd portugali päritolu lauljatariga, aga mulle lihtsalt meeldib seda näiteks tuua, sest see on armas laul ja annab kõlast aimu.

Imelikke asju portugali keelest: tempo tähendab nii ilma kui aega.

Väljaskäimine

Esimene asi, mis vähemalt mulle silma jäi, on meesterohkus õues olles. Anni, mu soome sõbranna, kes elab koos põlisportugallannadega seletas, et naesed ei kipugi siinmail väga õue ja kui lähevad, siis mitte väga pikaks. Eks see sõltub ka kohast ja inimestest, aga üldjaolt on õues jube palju mehi. Pärast vallaliseks jäämist märkasin, et sealjuures päris ilusad teised, aga ärge muretsege, ei too siit kuumaverelist lõunamaalast kaasa, iseloomud ei istu (ehkki see on küll vahva, et ma olen komplimentidega nii üle puistatud, et jätkub vähemalt kolmeks aastaks egole pai tegemiseks).

Teine asi, mis on minu jaoks kummaline ja vahest ka pisut ärritav, on see, et siin pole sees suitsetamine keelatud ja pea igal pool on õhtu lõpuks hall vine õhus. Pärast väljaskäimist peab mantel vähemalt päeva tuulduma ja juustest ei saa haisu välja. Laupäeval vedasin ennast korra välja, sest tahtsin kaeda Almadas olevat ägedat asja nimega Cine Incrivel, kus oli The Doorsi film ja pärast tribute bandi kontsert. Pmtselt kino ja pubi ühes. Sinilind tuli meelde.

1489117_326531160821222_312646821_nCine Incrivel näeb selline välja. Suitsuvines kinosaal/baar.

Kas ma unustasin midagi ära, st kas äkki on soovipostitusi millestki? Küsimusi, kommentaare?

Quantas cidades tenho en mim?

Täna käisime järjekordselt ühes koolis loengut pidamas EVSist ja noorte võimalustest välismaal. Sedapuhku oli hästi aktiivne klass, kellel küsimusi jätkus kuni kellahelinani, sealhulgas oli ka üks neiu, kes on veebruaris Eestisse sõitmas, mis oli meeldiv üllatus.

Igatahes läks seekord kuidagi väga hästi, ma saan nii paljust juba aru, et saan ise ka (küll vigadega, a mis sa poolest aastast ootad) vestlustest osa võtta, noortele nõu jagada ja tore eksootiline estrangeira olla. Olgugi, et igaks juhuks on korralik A4ne kõne taskus, on noortega parem kontakti saada ikkagi läbi otsese vestluse ja loperguste portugalikeelsete seletuste.

Täna läks vestlus ka mugavustsoonist väljaminekule. Seletasin pisut noortele sellest, kuidas oma mullist välja astumine seda järjepidevalt suurendab. Pani natuke mõtlema selle üle, kuidas ise ei tajugi enam kuivõrd erinev kogu see kogemus on enda tavaelust, vaid et on iseenesest tavaeluks saanud. Seletasin noortele, kust ma siis tulen: 1,3 miljoni inimesega pisikeselt külmalt maalt, mis on üsna teistsuguste normidega. Ja normid on teistsugused, inimesed teistsugused ja vähe on jäänud väikse pausini (jõulud, woo!), vähe on jäänud ka tagasitulekuni (üle poole ajast on möödas) aga juba on selge, et lõppkokkuvõttes jään päris pikaks ajaks vaimselt kuskile kahe maa vahele pendeldama, sest mõlema maaga on tekkinud omad (head ja halvad) harjumused. Äkki lähen hoopis kuskile kolmandale maale, tont seda teab.

1470047_10151859324654195_1598924280_n

Mitu linna minus on? Anni Pellikka pilt viimase aja armsaimast tänavakunstileiust (Portos)

Õhtul pidime minema katalaaniga kinno, aga kuna aegu ei kontrollinud, selgus, et filmi ei olegi. Läksime hoopis lähedalasuvasse baari, jõime aeglase pitsi viskit (uus vaimustus, viski on võrratu ja siin vrdl. odav, ca 2€ pits!) ja jutustasime veidi (reflektiivne), otsisime kuud (ei leidnudki), uitasime veidi mööda Feijód ja läksime kodudesse ära.

Sel nädalavahetusel käisime taaskord Portos, sest Anni polnud seal käinud, aga kuna eelmine nädal oli pisut konfliktne (see nädal ka) ja stressi täis, siis ei saanud oma linnaarmastust täiel rinnal nautida, sest mingi paha porisev kärbes oli kogu aeg peas. Igatahes oli stressimaandav kogemus ja tegi olemuse palju paremaks. Teel Portosse jutustasime ohtralt, õpetasin Annile “Kulla kutset” ja olime vahvad.  Mis me Portos tegime? Hängisime paljude eestlastega! Ha! Vahva!

_IGP3928

Ei tea mis või miks, aga meeldis.

_IGP3948

Luban, et viimane pilt Porto vaatega. Tegelt ka. 

Üks kohatud eestlastest nimega Erge, muide, on tegev üliägedas projektis nimega Humans of Porto. Kui meeldib, vajutage Like. Portos on ägedad inimesed, Portolased võiksid ikka meeldida. Sattusin selle saidi avaüritusele ka, palju ilusaid inimesi.

Ja pühapäeval käisime portveinikeldris ja pärast iluund ja odavat Portot läksime kohta nimega Breyner85, mis oli äge nagu alati. See on selline natuke nagu… pühapäevaõhtuse vaba mikrofoniga pubi, aga ägedama kontingendiga. Üks imelise häälega neiu laulis Radioheadi “No surprises”it. Mmm. (ja ma poleks elu sees arvanud, et ükski pühapäevaõhtune vaba mikri cover mmm ütlema paneks)

_IGP4002

Portokeldri kummitus. Jane Lappo pilt. Ma kummitan!

_IGP4010

NII PALJU PORTVEINI! (Jälle Jane tegi)

Nüüd tuleb vähemalt ühelt mu võrratutest lugejatest kindlasti küsimus, et miks konfliktne ja stressi täis nädalad? Gasp! Kõik oli ju hästi? Tormipilved paradiisis?

Meil on kohati oma vastuvõtva organisatsiooniga natuke raske läbisaamine ja see kipub väsitama. Ühtlasi pole mul korterinaabriga ka kõige paremad suhted aeg-ajalt, ta on raskevõitu iseloomuga. Kasvatav kogemus on ja üldiselt on tuju ikka hea, aga vahel viskab üle ja halle juuksekarvu on praeguseks rohkem kui eestist lahkudes olnud 3-5. Lõpetasin lugemise ja loodan, et varsti saan frankensteini pruudi laadse valge salgu ja selle võrra nii lahedaks, et ise ka enam ei usu.

Aga mitu linna siis on? Viis vähemalt.

Tänan tähelepanu eest

xoxo

K

_IGP4015

Crofti portokeldri ees ja talv on. Jane Lappo tegi klõpsu, hea klõps on.